Miks hooldada puid?

Öeldakse tihti „Selle puu istutas minu vanaisa“ või „Selle puu otsas möödus minu lapsepõlv“ – sellest tulenevalt ei ole puu raie alati lahenduseks, pigem tuleks hindamatud mälestused lapsepõlvest säilitada, kus päike oli kollasem, muru rohelisem ja puud tervemad.

Kuid miks eelistatakse puu raiele hoopis hooldust? Suurtel puudel on väga suur väärtus meie ühiskonnas ning samuti ka kõrghaljastuses, mis puudutab meie kinnisvara – kaitseb tuulte ja päikese eest. Hoolduse oluliseks osaks on hoida puid tervete elujõuliste ja väärtuslikena, mille käigus parandatakse õhutus ja valgustustingimusi puu võras. Samuti eemaldatakse puul kuivanud, murdunud, murdumisohtlikud, haiged ja halva nurga all olevad oksad.

Puu hooldusel tuleb meeles pidada, et vanu põlispuid ei saa majandada vormipuudena (kindla vormiga puud) – puuhooldus ja majandussuuna andmine käib juba puu varajases elueas. Siis saame anda puule kindla vormi nt. ümmarguse/kandilise/rombja jne. Täiskasvanud puudel saame eemaldada vaid ohtlikud ja murdunud oksad, kuivad oksad ja halva nurga all kasvavad oksad, mis on murdumisohtlikud. Suuri lõikeid ei tehta, vaid selleks kasutatakse puusidumis süsteeme ehk puu oksaharude toestamist, mis tagab puu turvalisuse.

MIDA TULEB SILMAS PIDADA PUUHOOLDUSEL?

Puu hooldamisel pea alati meeles, et parem teha kümme väiksemat lõiget, kui üks ja suure läbimõõduga lõige. Puu ei suuda suurt lõiget kinni kasvatada – Miks? Puu või puuoksa tsentris (keskel) asub lülipuit, mis ei osale puu aktiivses  elutegevuses (lülipuit on lihtsamas keeles öeldes surnud puidu osa). Sealt on seene eostel hea ligipääs puu nõrgestamiseks. Kindlasti tuleb puu hoolduse korral mootorsaed desinfitseerida vastavate vahenditega, et ei kannaks edasi haigusi, mis eelnevatel puittaimedel võisid olla. Lisaks peale igat haigestunud ohtlikku puu raiet tuleb saag desinfitseerida – puu on elav organism.

KAS PUU ON ALATI OHTLIK?

Tihtipeale kuuleme, kuidas puid on vaja ikka raiuda, kuid tekib küsimus  „Miks“ ja „Milleks“ – Puid saab ka säilitada!

Arborist – ehk kutsetunnistusega puuhooldaja – hooldab puittaimi läbi tema eluea jooksul ja alles siis raiub, kui puu on muutunud tõesti ohtlikuks.

Puid saab säilitada mitmel erineval viisil. Just vanades parkides on see eriti hästi esile toodud, kus suured pärnapuud on seest tühjad, kuid endiselt on nad säilinud oma ilusa kuju. Enda kogemustest on jäetud Adavere parki 5 aastat tagasi suured pärnad alles ja nad seisavad siiamaani, kuid märkimisväärne on see, et pärnad on seest täielikult tühjad.

Kõige odavam viis teada saamiseks, millist puud tuleks hooldada ja kuidas on kutsuda puuhooldaja ehk arborist. Alati ei ole vaja pidada puid ohtlikeks, puid saab hooldada kasutades õigeid puuhooldus võtteid.

LATVAMINE EHK TULBASTAMINE

Selline lõikus, kus puul lõigatakse latv ära 1/3 võrra külgoksa peale või sootuks jäetakse püsti „post“ ei ole puuhooldus, vaid puittaime sandistamine. Selle suure lõikega avame puu haigustekitajatele võimaluse puud nõrgestada ja puu hukkub tulevikus.  Nagu öeldakse väike lõige väike häda – suur lõige suur mäda.

Tulbastamine kui ootamatu ja suuremahuline lõikus aktiveerib algkoed – selle tunnuseks ongi vesivõsude vohamine, mis kulutab kiiresti allesjäänud vanas puidus olevad varuained. Tagajärjeks on puu kasvuenergia vähenemine ja suurenenud vastuvõtlikkus kahjustajatele. See väljendub lisastressis ning kiirendab puu liigiomast vananemist. Ennustada puuköndile pikka iga selle esialgu mahlakate võrsete ja suurte lehtede järgi, samas tundmata ja nägemata puidusiseseid protsesse, on ekslik.
Puu koor on kõige tõhusam kaitsevahend väliste mõjurite eest. Igast koorevigastusest tekib puidusse mädanikukolle, sest õhk on täis seene eoseid. Väikesed mädanikud tavaliselt kapselduvad tänu puu oma kaitsesüsteemile ega kujuta hiljem puule ega puu all liikujaile mingit ohtu.

Kokkuvõtteks – ARBORIST SELLIST LÕIKUST EI TEE!

MILLISEL AASTAAJAL ON KÕIGE ÕIGEM PUUD HOOLDADA?

Puuhoolduse õige aeg oksalõikusega tekitatavate lõikehaavade kohene kinnikasvamine on võimalik üksnes ajal, mil puu elutegevus on aktiivne. Ainult sel perioodil toodetakse uusi rakke, millega katkisi kohti lappida. Lisaks peavad haavade edukaks kinnikasvamiseks olema puu energiavarud maksimaalsed. Taimetervise seisukohast on parimaks lõikuse ajaks aktiivne kasvuperiood (juuni keskpaigast augusti lõpuni), mil rakkude kasv ning energiavarud tagavad lõikehaavade kiire paranemise, mis omakorda tõkestab haigusetekitajate sisenemistee. Ka olemasolevad mädanikukolded eemaldatavatel kuivadel okstel kapselduvad kiiresti ning kuivad oksad on ka hästi märgatavad. Lisaks ei teki suuremate okste eemaldamise järel nii palju vesivõsusid kui varakevadise lõikuse puhul.

Teine sobiv lõikuse aeg on märts-aprill, vahetult enne kasvuperioodi algust (välja arvatud mahlajooksuga puud). Varakevadel tuleb aga arvestada, et sageli esineb veel miinustemperatuure ja puit on seetõttu rabe (temperatuuril alla –10 kraadi ei tohikski lõigata). Ka algab lõikehaavade paranemine alles pärast täielikku lehtimist, mistõttu võib tekkida kambiumi nekroos; sellele võivad järgneda seenhaigused (tõsi küll, sügisese lõikuse puhul oleksid lõikehaavad veelgi kauem avatud).

Ära lõika pungade puhkemisest kuni täislehtede saavutamiseni, kuna sel perioodil on

  • puude energiavarud miinimaalsed
  • noor koor on väga lahtine ja õrn; vigastuste kaudu toimub nakatumine seenhaigustesse (sel ajal on õhus palju seeneeoseid)
  • räsida saavad pakatavad pungad ning kasvu alustanud võrsed

Tugeva mahlajooksuga puuliike lõigatakse ainult suvel. Pargipuudest on mahlajooks iseloomulik kaskedele, vahtratele ja pähklipuudele.

PUUHOOLDUSE KÜMME KÄSKU

  1. Ära vigasta oksakraed! Toimides selliselt, säilitad puu loomuliku kaitsevõime mädaniku vastu.
  2. Ära jäta oksa eemaldades oksatüükaid! Lehtedeta või okasteta tüükal puudub toitja (sünteesiv lehepind) ning ta kuivab. Kuivanud oksa kaudu tungivad mädanikutekitajad puutüve sisemusse.
  3. Lõika oksi alati nende harunemiskohast! Kui lõikad harunemiskohtade vahelt, tekivad tüükad, mis hiljem kuivavad.
  4. Eemalda suurem ja raskem oks kolme lõikega! Toimides nii, väldid koorerebendite tekitamist.
  5. Väldi jämedate okste lõikamist! Puu talub hästi kuni 5 cm läbimõõduga okste lõikust. Üle 10 cm läbimõõduga lõikehaavu ei tohiks tekitada. Võra vähendamine jämedamate okste lõikamisega on põhjendatud vaid erandjuhul (tavaliselt turvalisuse tõttu). Peab siiski arvestama, et võra vähendamine on puu lõpliku eemaldamise edasilükkamine, aga mitte noorendamine.
  6. Pea kinni bioloogiliselt põhjendatud lõikusaegadest! Parim lõikusaeg on puude aktiivne kasvuaeg. Sobib ka varakevad. Lõigata ei tohi alates pungade puhkemisest kuni täieliku lehteminekuni. Mahlajooksuga liike tuleb lõigata ainult kesksuvel.
  7. Puud on tervemad, kui nad kasvavad neile soodsates mulla- ja valgustingimustes. Seetõttu tuleb pargipuude gruppe ja pargipuistuid hooldades endalt küsida: mis on parem – kas kümme viletsat või üks suur ja korralik puu? Vähese valgustatuse korral liigtihedates gruppides ei saavuta puutüvi vajalikku läbimõõtu ega võra puu toitmiseks vajalikku võimsust. Juurte tervise huvides tuleb vältida kaevetöid ning tallamist juurte piirkonnas ning hoida korras vee ärajuhtimise süsteemid.
  8. Pea meeles, et suurest puust ei saa väikest! Seetõttu ära lõika puid näotuteks tulpadeks! Tulbastatud puud tabab peagi mädanik, mis hävitab tüve sisemuse enam-vähem selle läbimõõdu ulatuses, mis puul oli tulbastamise ajal.
  9. Õõnes puude hooldamisel ära vigasta õõnsuse sisemust! Ära tee puuõõnsusega midagi! Kui õõnsuses on risu ja prahti, võid need ettevaatlikult eemaldada. Ära ürita puuõõnsust plombeerida nagu haiget hammast – plommi varjus leiavad mädanikutekitajad soodsa tegutsemiskeskkonna ning plombeerimisel võid vigastada puu kaitsebarjääri, mis ei taastu!
  10. Jälgi turvalisust! Puu ei tohi ohustada ei inimesi, hooneid, teisi puid ega ka iseennast. Eriti valvas tuleb olla kohtades, kus liiguvad või puhkavad inimesed. Lisaks sissekasvanud koorega püstistele, äravajumisohtlikele puuharudele ja kuivanud, murdumisohus okstele võivad ohtlikud olla ka kuivadelt puuharudelt ja okstelt alla langevad suured kooretükid. Puu turvalisuse eest kannab vastutust maaomanik või -haldaja, kelle territooriumil puu kasvab. Ärgem riskigem asjatult!